Kirjeldus
Autotehnika kõrghariduse 3,5 aastane õppekava aluseks on autoinseneri 6. taseme kutsestandard. Õppekava koosneb kuuest suuremast moodulist:
- Üldõpe
- Põhiõpe
- Valikained
- Erialaõpe
- Praktika
- Lõputöö
Sealjuures on osa klassikalisi õppeaineid põimitud erialaõppesse. Näiteks füüsika õppeaine aineprogrammi osad leiduvad erialaõppeainetes nagu auto dünaamika (liikumine, Newtoni I, II ja III seadus, hõõrdeteguri, jõudude tasakaal jmt.), auto sisepõlemismootor (termodünaamika, rõhk), auto elektriseadmed ja -süsteemid (Oomi ja Kirchoffi seadus jmt.), auto integreeritud süsteemid (elektromagnetlaine spektrumi nähtused ja rakendused).
Autotehnika õppekavas on tugev rõhk CAE ja muude rakendustarkvarade kasutamisoskuse arendamisel. CAD õpe algab esimesest semestrist ning jätkub läbi erinevate õppeainete kuni viimase kursuse mootorsõiduki projektini välja.
Samuti peetakse õppekava lõikes oluliseks ka hariduse rakenduslikku külge töömaailmas toimetulekuks, teise kursuse kohustusliku ettevõtte praktikale eelneb erialained nagu töökoja seadmed ja protsessid või majandusõpetus. Kolmanda aasta inseneri prakikale eelneb nt. müügi- ja teenindusettevõtte juhtimise õppeaine, mis aitab üliõpilasel mõista ettevõtte põhilisi toimimise aluseid ning kohane ettevõttes vastutust nõudvates rollides.
Õppekava kulmineerub lõputööga, mis enamasti on seotud ka diplomipraktika ettevõttega, mille käigus diplomand uurib ettevõttes leiduvaid väljakutseid ja teeb parendusetttepanekud. Samuti võib olla lõputöö väljundiks autotehnika insenertehnilise lahenduse projek või üldfilosoofilisem erialane aktuaalne teemakäsitlus.
Üldandmed
| Kestus | 3,5 aastat |
| Maht | 210 EAP |
| Kraad | Bakalaureuse kraad, Bsc |
| Edasiõppimisvõimalus | Magistriõpingud, Msc |
Õppevormid
Autotehnika õppekaval on võimalik õppida päeva- ja sessioonõppe vormis. Mõlemal juhul on õppetöömaht sama. 1 EAP tähendab 26 h õppetööd üliõpilase poolt, sh. kontaktunnid nagu loengud, praktikumid, seminarid jmt. ning kodutööd, ettevõttepraktikad jmt. Õppetöö maht jagatuna õppetööks ettenähtud ajale vastavalt õppetöö graafikule annab tulemuseks 7,8 tundi õppetööd tööpäevas.
Päevaõpe
Päevaõppe kontaktundide maht jaguneb reeglina 4-5 tööpäeva peale. Viiakse läbi loengud ja praktikumid, seminarid, mis moodustavad ca. 40% õppetöö mahust. Samuti tuleb rõhku panna iseseisva töö mahule, mis moodustab ca. 60% õppetöö mahust, et jõuaks tähtaegadest kinni pidada ning õigeaegselt õppetööga kaasnevad ülesanded saaksid täidetud, et oleks tagatud pääs arvestustele ja eksamitele õppeainete edukaks sooritamisesks hindamissessiooni jooksul semestri lõpus.
Sessioonõpe
Sessioonõppe kontakttundide maht (ca. 10% õppetöö mahust) on oluliselt väiksem võrreldes päevõppega. Koolis käiakse loengutes ja praktikumides nädalalõppudel N, R ja L päevadel üle kolme nädala. Semestris on tavapäraselt 5 õppesessiooni ning lisaks hindamissessioon. Reeglina on enamus sessioonõppe õppuritest ennem kooli astumist erialasel tööl või asuvad erialasele tööle esimese õppeaasta jooksul. Peab ära märkima, et ca. pooled sessioonõppel õppekava alustanutest ei kujuta ette tegeliku õppemahtu ja selleks vajaminevat pingutust ning tihti ei suudeta tähtaegadest kinni pidada kodutööde esitamisel ning õppeainete arvestuste ja eksamitega ei tulda toime. Ennem õpingute alustamist tasub kriitiliselt hinnata, et millise aja arvelt õpingutega tegeleda sessioonõppevormis õppides.
Õppekava pildina
